Ebapiisav õhuvahetus kodus või kontoris annab endast märku kiiresti: õhk muutub umbseks, aknad higistavad ja päeva lõpuks on pea raske. Akna avamine aitab hetkeks, kuid püsivalt hea siseõhu tagab ainult korralikult reguleeritud ventilatsioonisüsteem.
Saasteallikad sõltuvad ruumi otstarbest. Eluruumides on peamine saastaja inimene ise – tarbime hapnikku ja eraldame süsihappegaasi ning niiskust. Köögis ja pesuruumides lisandub liigniiskus ja lõhnad, mis tuleb hoonest kiiresti välja juhtida.
Kui palju õhku on tegelikult vaja?
Rusikareegel on lihtne: ruumi õhk peaks täielikult vahetuma umbes kahe tunni jooksul. Arvudes tähendab see põhiventilatsiooni umbes 0,2 l/s ruutmeetri kohta. Inimestest tulenevate saasteainete eemaldamiseks lisandub sellele ligikaudu 7 l/s inimese kohta.
Need arvud on ka põhjus, miks ventilatsiooni ei saa hinnata tunde järgi. Ainus viis teada saada, kas süsteem tegelikult toimib, on õhuvooluhulgad üle mõõta ja võrrelda neid projekti ning normidega.
Milline on hea ventilatsioon?
- Õhk liigub puhastest ruumidest saastunud ruumide suunas, mitte vastupidi.
- Ruumis on välisõhu suhtes kerge alarõhk, mis takistab niiskuse tungimist konstruktsioonidesse.
- Rõhuvahe jääb alla 20 Pa – muidu on uksi raske avada ja tekib segav müra.
- Süsteem töötab pidevalt ning selle intensiivsust saab vajadusel reguleerida.
- Töö on hääletu, lõhnatu ja ilma tuuletõmbuseta.
- Süsteem on energiatõhus – eelistatavalt soojustagastusega.
- Seadmeid on lihtne kasutada ja hooldada.
Miks vanades majades enam loomulikust tõmbest ei piisa
Vanemates hoonetes töötab tavaliselt loomulik ventilatsioon: soe siseõhk tõuseb lõõri kaudu üles ja asemele tuleb välisõhk akna- ning seinapragudest. Selline lahendus sõltub täielikult ilmast. Kaasaegsete materjalidega õhutihedaks ehitatud või renoveeritud majas kaob see tõmme ära ning niiskus jääb hoonesse.
Väljatõmbeventilatsiooniga majades tuleb eluruumidesse kindlasti paigaldada värskeõhu- ehk asendusõhuklapid. Ilma nendeta ei saa väljatõmme õhku kuskilt asemele võtta ja süsteem lihtsalt ei tööta ettenähtud mahus.
Mida meie mõõdistus annab
Mõõdame igas ruumis sissepuhke- ja väljatõmbeõhu hulgad, reguleerime hajutid ja klapid projektijärgsetele väärtustele ning väljastame ametliku mõõteakti, mida aktsepteerivad nii kohalik omavalitsus kui ka ehitisregister.
