Ventilatsiooni ehitamine näeb kõrvalt välja nagu torude ühendamine. Tegelikkuses on see arvutustel põhinev tehniline töö, kus vead ilmnevad alles siis, kui lagi on juba kinni pandud.
1. Õhuhulkade arvutus
Iga ruum vajab kindlat sissepuhke- või väljatõmbekogust. Kui arvutus on tegemata, jääb magamistuba õhupuudusse ja pesuruumi niiskus püsima. Silma järgi valitud toru läbimõõt seda korda ei tee.
2. Trassi kuju ja müra
Liiga palju järske pöördeid, liiga väike kanal või valesti valitud ventilaator tähendab müra, mida hiljem kõrvaldada on kallis. Vaikne süsteem sünnib joonisel, mitte objektil improviseerides.
3. Tihedus ja soojustus
Lekkivad ühendused ja soojustamata kanalid külmas ruumis toovad kaasa kondensvee ning energiakao. Külmasilla tekitab ka üksainus soojustamata meeter pööningul.
4. Dokumentatsioon ja kasutusluba
Kasutusloa menetluses küsitakse ventilatsiooni mõõteakti. Ilma reguleerimise ja mõõdistuseta ei ole võimalik tõendada, et süsteem vastab projektile – ja see on koht, kus isetehtud lahendus kõige sagedamini seisma jääb.
Mõistlik vahetee: lihtsamad tööd võid teha ise, kuid projekt, seadistus ja lõppmõõdistus jäta spetsialistile. Nii on tulemus mõõdetav ja dokumenteeritud.
